1.3 Elektriohutus Elektriseadmete kasutamisel tuleb arvestada elektriseadmete ehitust, kaitseviisi, seisukorda ja ümbritsevaid olusid, näiteks, kas ruum on kuiv või märg, kas inimesel on kontakt maaga või voolujuhtivate pindadega ohuteadlikkust (Laasik, 2005: 29). Neid on võimalik kasutada ka tulevikus tehtavates katsetes (Laasik, 2005: 29). Ohtlikud jäätmed, mis ei lagune looduses, tuleb asetada kindlatesse anumatesse. Ained, mida tohib valada valamusse, tuleb alla loputada rohke veega. Sama võib teha ka väheohtlike vedelikega. Mõned orgaanilised tahked ained, mis vees lahustuvad, tuleb vees lahustada ja seejärel valada kraanikaussi. Kui tegemist on aga mitteohtlike lahustuvate jääkidega, siis tuleb käituda teisiti. Näiteks alumiiniumoksiid, liiv või naatriumsulfaat. Reaktsioonijääkidest võib prügikasti visata mitteohtlikud lahustumatud jäägid. 1.2 Ohtlikud kemikaalid Kemikaali märgistusel peavad olema järgmised andmed: 1) aine või valmistise nimetus 2) EÜ number (EC No), kui aine on EINECSi (European Inventory of Existing Commercial Chemical Substances Euroopa kommertsiaalsete keemiliste ainete loetelu) loetelus 3) valmistises sisalduvate ohtlike koostisosade nimetused 4) kemikaali ohusümbol ja ohu sõnaline selgitus 5) kemikaali riskilaused 6) kemikaali ohutuslaused 7) kemikaali turustamise eest vastutava isiku identifitseerimiseks tema nimi või ärinimi ja asukoha aadress või registrijärgne asukoht, telefoninumber, võimaluse korral e- posti aadress 8) sõnad 'EÜ märgistus' (EC label) ainete puhul, mis on ohtlike ainete loetelus 4ĥ 9) kemikaali nimikogus, väljendatuna SI-süsteemi massi- või mahuühikutes, jaemüügis turustatavate kemikaalide korral (Laasik, 2005: 14). Tuleb arvestada, et vedelgaasiaurud, nagu süttivate vedelike aurudki, on õhust raskemad (Laasik, 2005: 5). Kohe tuleb kindlaks teha pihkumise koht, see sulgeda ja ruumid hoolikalt tuulutada. Vähimagi gaasilõhna korral tuleb hoiduda elektriseadmete (lülitite) kasutamisest ja mitte tõmmata tikku. Gaasiballoone ei tohi paigutada trepikodadesse, vahekäikudesse või evakuatsiooniteedele. Gaasiballoone peab hoidma ainult püstiasendis, ventiil ülaosas, ainult tühje balloone võib säilitada külili. Süttivate gaaside kohta kehtivad samad nõuded. Süttivaid vedelikke ei tohi käsitseda kuumade esemete ja lahtise tule läheduses. 1.1 Tuleohutus Kergsüttivate ja põlevate vedelike lahtisel kasutamisel võib tekkida tulekahju ja plahvatusoht. Enne töö alustamist tuleb tutvuda kasutatavate kemikaalide riski- ja ohutusnõutega. Õnnetuste ärahoidmiseks on vaja teada ja järgida ohutusnõudeid ning laboris töötamise korda. Lisaks on seal ka praktilist tööd teostada kõige ohutum. Ohutusnõuded Katse on vaja läbi viia laboratooriumis või keemia klassis, kuna seal on olemas kõik vajalikud ained ja töövahendid. Uurimistöös pööratakse suuremat tähelepanu ka ohutusnõuetele, kuna paljud orgaanilises keemias kasutatavatest ainetest on tuleohtlikud, nende aurud on plahvatusohtlikud, ärritavad või mürgised. Põhjalikumalt uuriti lähteainete ja saaduste omadusi, saamist ja kasutamist igapäevaelus. Lisaks esitatakse etüületanaadi sünteesi kirjeldus ja tutvustatakse toimuvate reaktsioonide teoreetilist tausta. Etüületanaadi saamiseks kasutati Hickmani kolonni ja süntees põhines destillatsioonimeetodil. Antud töös kirjeldatakse mikrosünteesiks vajalikku varastust ning töövahendeid. Mikrosünteesis kasutatakse korda väiksemaid ainekoguseid kui klassikalises sünteesis. Etüületanaadi asetamine plastkaanega purgikesseģ Sissejuhatus Käesoleva töö eesmärgiks on uurida mikrosünteesi võimalusi, eeliseid ja puuduseid etüületanaadi sünteesi näitel, võrreldes traditsioonilises keemias kasutatavate sünteesimeetoditega. Etüületanaadi kogumine Hickmani kolvist Lisa 4. klass Etüületanaadi sünteesimine mikrosünteesi teel Uurimistöö Juhendaja: Tiina Tõnismann Vändra 2014Ģ Sisukord Sissejuhatus Ohutusnõuded Tuleohutus Ohtlikud kemikaalid Elektriohutus Lihtsad esmaabivõtted Ohutus keemialaboris Etüületanaadi mikrosüntees Mis on mikrosüntees? Estrite saamise teoreetiline taust Sünteesil kasutatavate lähteainete ja sünteesitud aine omadused kirjanduse andmetel Väävelhape (H 2 SO 4 ) Etaanhape (CH 3 COOH) Etanool (CH 3 CH 2 OH) Etüületanaat (CH 3 COOCH 2 CH 3 ) Katsevahendid ja ained Töö käik Kokkuvõte Resume Kasutatud kirjandus Lisad Lisa 1. 1 Vändra Gümnaasium Martin Viik, Rauno Kimmel 11.

Magamine peale pikka lendu